Korterelamud Koidu 62 / Komeedi 14 Tallinnas, 2008, 2011
Arhitektid: Rein Murula, Karl Koosa
Projekt: 2005
Valmis: Koidu 62 – 2008, Komeedi 14 – 2011
Tellija: OÜ Dobromir
Ehitaja: Rand & Tuulberg AS
Kortereid : 54
Ülevaade:
Rein Murula Arhitektuuribüroos sündinud kahest plokist koosnev kortermaja Tallinnas Koidu ja Komeedi tänava nurgal on kompromiss tavalise valge kasti ja keerulise mahumänguga arhitektuuri vahel, leiab Urmas Oja.
Kompleks paistab tänaval kohe silma, sellest õhkub soliidsust ning kenasti on vormistatud selle omanäolised detailid. Lisaks sellele pakub maja väga mitut elamisviisi, põimides endasse nii korterlikke kui eramulikke kvaliteete.
Kaht hoonet ühendab ühise tasandina parkimiskorrus. Koidu tänava ääres seisev plokk näib pakkuvat, et sellise kuuekorruselise mahuga võiks lõpetada ristuva magistraali suunas liikuva tänava majarivi.
Komeedi tänavalt lähenejale näib tänavanurka ehtiva hoone tellisfassaad ja selle peale pöörduv kaarja rohelise valtsplekk-katusega korrus kui märk millestki tähtsast. Teine hoone on korruse võrra madalam, ent pikem, kaardudes põiktänava äärde puuduvaks majaseinaks.
Kandilised tellismahud ja plekktraksid
Kortermaja suhteliselt rahulikku tellistest tänavafassaadi ilmestavad valtsplekist elemendid ja rütmistavad avad. Sisehoovis aga seisaks justkui vastamisi kaks puhvis rinnaesisega džentelmeni, terrasside läikivaid klaaspiirdeid koos hoidmas rohelisest plekist ribad nagu traksid. Puitribid mõjuvad ordenite või tikanditena. Need majad on nagu kaks vana lõbusat sõpra, kes pole viitsinud enam elulainetes möllata ning on nüüd siia mugavalt maha istunud.
Koidu tänava ääres esimesel korrusel on äripinnad. Tore, sest Uues Maailmas tahetakse väga, et piirkond end n-ö ise ära majandaks – et siin oleks kõik vajalik olemas. Ning et siia uusi elanikke juurde tuleks. Hetkel on avatud vaid ilusalong, ent eks peagi tule siia veel midagi kasulikku. Maja rohelisest valtsplekist soenguga kuuendalt korruselt avaneb linnale juba päris häid vaateid.
See on üks korralik, pestud ja kammitud maja. Mitte lohakalt silme eest ära lükatud juustega, vaid korras soengu ning soliidse tellismundriga. Viimane on linnas üpris teretulnud, sest kui plekki võib veel siin-seal näha, siis tellist kasutatakse meil küll teenimatult vähe.
Just Rein Murula Arhitektuuribüroos on seda materjali varemgi kasutatud, samuti nähtub Koidu ja Komeedi nurgale ehitatud väikeses kvartalis muudki sellele büroole omast – fassaadikompositsioonis, aknajaotuses ja avade rütmis.
Korrusmaja pluss galeriimaja
Kuid neil majadel on veel üks kena nõks, mis väljast ei paistagi. Kui Koidu tänava äärne hoone on n-ö tavaline kuuekorruseline kahe trepikojaga kortermaja, siis põiktänava äärde jääva madalama ja pikema mahu puhul on tegu aga nn galeriimajaga, mille kõik korterid ulatuvad läbi kahe korruse. Selle maja esimesel korrusel äripindu pole, hoone koosneb eraldi sissepääsude ja garaažidega korteritest, mis meenutavad rohkem ridaelamubokse. [—]
Galeriimaja tänavaäärse osa ja sisehoovipoolse osa korrused on omavahel nihkes. Korterid ei koosne mitte pelgalt üksteise peal asuvatest korrustest, vaid muutuvad poolkorruste abil kahetasandilisteks. Maja plaanid on seega ruumilised, korterimahud pole igavad kastid, vaid hoopis keerulisema kujuga klotsid. [—]
Koidu ja Komeedi nurgal paiknev maja sisaldab pindu, mis võimaldavad ka selliseid elamisviise, milliseid mõne arvates linnas viljeleda ei saagi. Näiteks ridaelamu-tüüp – individuaalsus ja privaatsus otse kesklinna külje all. Nii nagu terve linn saab jõudu võimalikult paljude eri funktsioonidega pikitud keskkonnast, nii muudab selle maja elavaks ja ainulaadseks organismiks just pakutavate elukvaliteetide paljusus.“
Urmas Oja. Uued eluviisid Uues Maailmas. Eesti Ekspress Areen 2008, 12. dets.
