Galeriimaja ja sektsioonelamu Paljandi 2-1 ja 2-2 Merirahus Tallinnas, 2006
Arhitektid: Rein Murula, Marti Kahu, Karl Koosa
Projekt: 2005
Valmis: 2006
Tellija: Macro Kinnisvara
Ehitaja: Koger & Partnerid
Kortereid : Paljandi 2-1 – 22; Paljandi 2-2 – 38.
„Korterelamute tüpoloogia loova arendamisega ei tegele sugugi iga Eesti arhitekt. Rein Murula aastaid kestnud uute tüüpide otsingud on viinud omapäraste struktuurideni. Tema vertikaalseid kortereid võib pidada Eestis unikaalseiks.
Miks on vaja luua korterelamule mitu tasandit? Lihtsalt erilisuse ja mitmekesisuse pärast – see oleks liiga lihtne vastus. Gaston Bachelardi järgi on arhetüüpne kodu tingimata vertikaalne, alateadvust sümboliseeriva pimeda keldri ja vaimu innustava pööninguga. Korrusmajade linnakodudes see arhetüüpsus kaob. „Kõrghoones pole kodu muud kui paljas horisontaalsus,“ kirjutas Gaston Bachelard. Inimesed elavad üksteise peal karpides.
Mitmetasandiliste korterite projekteerimisel ei tegele arhitekt enam korteriga, vaid juba koduga. [—]. Mitmetasandilisusest tulenevad ebatavalised ja üksteisest erinevad plaanid, mis lähenevad eramu planeeringu paindlikkusele. Korteritel, kuhu pääseb galerii-trepikojast, on ainult esikud ühel tasandil, edasi „kerib“ korter end trepist üles või alla.
Arvan, et siin kodus kasvanud laps jääb alati mäletama neid suuri ja väikesi treppe, nende samm jääb kõigi edasiste treppide „õigeks“ sammuks, nagu jääb endastmõistetavaks ka ruumide mitmetasandilisus. Kui Merirahu laps ükskord näeb kuulsa Hollandi graafiku Maurits C. Escheri fantastilisi treppe, siis meenub talla lapsepõlvekodu. Escheri raamatuid võib Rein Murula riiuleilt alati leida ja neid kingitakse talle ikka ja jälle.
Tüpoloogilisi ristandeid – ridaelamu pluss galeriimaja – ja mitmetasandilisi kortereid on Rein Murula projekteerinud ka mujale, sellest on kujunenud tema isikupärane käekiri. Et linnamajade esimene korrus ei ole väga sobiv koht elamiseks, siis on mitmel puhul korteri juurde kavandatud väike eraldatud aialapp (Allika 12, Erika 13, Koidu ja Komeedi kaksikmaja). Viimase 9-korruselises korpuses on suurematel korteritel koguni neli tasandit, avarad saunaterrassid võimaldavad sinna kasvõi basseini ehitada. On saanud võimalikuks elada südalinna korteris nagu eramus.”
Karin Hallas-Murula. 101 arhitektuuripärlit. Tallinn, 2012, lk. 192.
„Tallinna Vabaõhumuuseumi tee äärde on kerkinud väga hea korteriplaneeringuga galeriimajad. Tumehallide telliste ja puitraamakende taga on korterid asetatud majakesta nagu legoklotsid ning enamik kortereid on läbi mitme korruse.
Äärmiselt läbimõeldud korterimudel loob huvitavaid ja eraldumist võimaldavaid ruume. Lisaks ühisele elutoale on igal pereliikmel võimalik leida oma nurgake. Keskne element on siin trepp, mis organiseerib igale korrusele omaette sopi. Samas ei ole raisatud trepile liiga palju ruumi.
Teisele korrusele sisenemine toimub akendeta trepikojast. Korteris liigud mööda sisetreppe kolmandale-neljandale korrusele. Taas torkab silma legolik planeering – end ülespoole keriv korter on naabril hoopistükkis allapoole kulgev. Eelmise peegelvariant.
Neljatoalistel korteritel (85m2) on igal tasandil ka vannituba. Eriti tore on näha, et eristub esik koos külaliste tarbeks mõeldud tualettruumidega. „Siin on näha, et iga ruutmeeter on läbi mõeldud,“ leidis žürii liige Ülar Mark.
Mõistlik samm on olnud rõdude klaasimine, mis ka jahedal sügispäeval lubab rõdu eeliseid nautida. Kuid on veel üks seik, millele arhitekt on mõelnud – kui muidu domineerib kirgas klaas, siis kahe korteri vaheline rõduklaas on matistatud – austamaks naabri privaatsust!“
Kortermaja nagu Lego. „Ruumi” parimad interjöörid, disainiesemed. Kortermajad. Ruum 2008, erinumber.