Confido meditsiinikeskus Tallinnas, 2020

Projekti andmed:

Aadress: Veerenni 51 / Töökoja 1
Arhitektid: Rein Murula, Karl Koosa, Aleksei Tihhonov-Tärn, Kristiane Karine Kand
Projekt: 2017
Valmis: 2020
Tellija: OÜ Pharma Plaza
Ehitaja: Rand & Tuulberg AS
Netopind 15 003,1 m

„Veerenni terviselinnakus pandi nurgakivi Eesti mahukaimale erameditsiinikeskusele, kus erinevate tervishoiuettevõtete päralt saab olema enam kui 10 000 ruutmeetrit pinda. Tervisemaja arendava OÜ Pharma Plaza üks omanikke Tarmo Laanetu sõnas, et ehitatav hoone on teine etapp visioonist rajada Veerenni asumisse Eesti suurim ja ajakohaseim erameditsiinilinnak. Järgmisel suvel valmivast keskusest saab selle linnaku peahoone. Kaheksakorruselise, päikesekollektorite ja targa maja lahendustega varustatud maja rajamine läheb maksma 20 miljonit eurot. Ankurrentnikuna hakkab hoone kolmel korrusel tegutsema üks Eesti juhtivaks eraarstiabi kliinikuks kasvanud Confido Healthcare Group.“
Eesti suurim erameditsiinikeskus sai nurgakivi Ehitusuudised 2019, 12. juuni.

Arhitektuurse lahenduse kontseptsioon:
CONFIDO hoone linnaehituslik paiknemine kvartali “nurgakivina” korrastab Töökoja-Veerenni kvartali hoonestust, lisades Veerenni ringi äärde maamärgi. Hoone paikneb endisel tööstusfunktsiooniga kinnistul, kus on eemaldatud ning utiliseeritud jääkreostusega pinnast, mis mõtestab ümber kvartali maakasutuse vastavalt uuenenud vajadustele. Hoone kaarjas kuju ning fassaadilahenduse pulseeriv rütm järgivad Veerenni liiklusringi dünaamikat.
Keskkonnasäästvust peegeldab eelneva, realiseerimata jäänud hooneprojekti konstruktiivse lahenduse maksimaalne taaskasutamine: olemasolevaid vaiu kasutades ehitati uus, kardinaalselt erineva arhitektuurse lahendusega hoone. Hoonele taotletakse LEED® Gold keskkonnasäästlikkuse sertifikaati.[—]

Hoone arhitektuurne lahendus lähtub uudsest salutogeense arhitektuuri kontseptsioonist, mida Eesti meditsiiniehitistes rakendatakse teadaolevalt esmakordselt. [—] Salutogeenne kontsept on mujal maailmas toonud kaasa uue patsiendikeskse haiglaarhitektuuri (hotellilaadsed haiglad, kodu imiteerivad palatid jm), mis põhinevad mentaalselt toetava keskkonna põhimõttel (psychologically supportive design). Selle kohaselt pole meditsiiniasutuse kavandamisel domineerivaks eeskujulik tehnoloogia ja logistika, vaid ka psühholoogiliselt toetava keskkonna loomine patsientidele, aga ka arstidele.
Salutogeensete printsiipide „tõlkimine“ arhitektuuri keelde tingis nii põhiplaani ja ruumijaotuse konfiguratsiooni kui siseruumide laadi. Majja sisenejat üllatab avar, siserohelusega (tegemisel) fuajee. Igati on välditud modernistlikule haiglaarhitektuurile omast ruumisteriilsust ja „haiglalikkust“. Tavalisest laiemad trepid soodustavad tervislikku trepist liikumist. Korrustel pole tuimi sirgeid koridore: varieeruva laiusega kumerate koridoride lainjad seinad muudavad need psühholoogiliselt „pehmeks“, soodustavad kulgemist ja vähendavad märkamatult trajektooride pikkust. Akende asemel on klaasitud seinaosad, mis annavad palju loomulikku valgust ning vaateid välja. Mittehaiglalikud ruumid aitavad vähendada ärevust, mis meditsiiniasutusse sattujal sageli tekib. Avara fuajee laiad trepiplatvormid on ühtlasi haigete evakuatsioonipinnaks. Hoonel on hea vormifaktor (soojustatud välispiirde pindala suhe kubatuuri).
Maja projekteeriti rätsepaülikonna põhimõttel. Ühtlaste fassaadide taga on erinevad korruselahendused, ükski neist ei kordu. Hoone korruste erinevad kasutajad kaasati ükshaaval projekteerimisse.
Paljude koosolekute käigus selgitati välja tulevaste kasutajate konkreetsed vajadused, mis paljus sõltusid spetsiifilisest meditsiinitehnikast. See protsess tähendas vastastikust kannatlikku dialoogi, millega kaasnesid ümbertegemised ja kohandumised. Lõpptulemuseks on individualiseeritud korruselahendused ning väärtuslik kogemus vastastikku rikastavast projekteerimisprotsessist.
On sümboolne, et erameditsiinikeskus valmis Covid-19 pandeemia aastal. Pandeemia puhul sõltub
palju inimeste situatsiooni tunnetamisest ja suhtumisest. Eesti suurima erameditsiinikeskuse valmimine on ka märgiks erasektori valmisolekust tulla riigile appi seal, kus seda praegu kõige enam
vaja on.