Rein Murula, Aleksei Tihhonov, Jarek Kurnitski, Martin Thalfeldt
2017
Avalike hoonete energiatõhususele hakkavad kehtima 01.01.2019 liginullenergiahoonete nõuded. Energiasäästlike hoonete projekteerimisel kui ka linnaehituslike lahenduste koostamisel on oluline protsessi laiapõhjalisus. Tuleb üle minna intuitiiv-sünteesivalt projekteerimiselt loogilis-analüütilisele projekteerimismeetodile. Kogemuslik- traditsionalistlik, eeskujusid matkiv lähenemisviiv tuleb asendada teadmispõhise, valideeritud monitooringutel ja teaduslikel uuringutel tuginevale käsitlusele.
Selle protsessi algvõti on arhitekti kui peaprojekteerija taskus ning tema poolt väljapakutud lahendused projekteerimise algfaasis, kui ka projekteerijate meeskond ning tegevuspõhimõtted määravad kogu projekti edukuse.
Käesolev juhendmaterjal on jätkuks ja täienduseks 2012 ilmunud „Madal- ja liginullenergiahooned- Büroohoonete põhilahendused eskiis – ja eelprojektid“.
Lisatud on suuremad teemad nagu linnaplaneeringulised lahendused ning „tark asend“, mis eelkõige puudutavad arhitekti kuid ka KOV-de spetsialiste, kes teevad strateegilise otsuseid linnaruumi ning asustuse planeerimisel. Bioklimaatiliste tingimuste arvestamine ning ärakasutamine on võimalik ainult siis, kui linnaehituslik lahendus ja sealt tulenevad ehitusõiguslikud reeglid on seda arvestanud. Sellise teemade järjestus püramiidiks ülesehittatuna, iseloomustab kõige paremini probleemi keerukust ja etapilisust. Hoone energiatõhusatele lahendustele peab olema loodud võimalikult head eeltingimused. Linnaplaneeringulised lahendused on kui kompleksteooria klassikalised näited, mille puhul determinantsed mudelid ei ole kasutatavad. Sootsiumi otsused võivad olla vastuolulised ning ei allu energiasimulatsioonidele vaid kajastavad ühiskonnas aktsepteeritud või ka eelistatud lahendusi.
Klassikaline näide tuuleparkidest kui rohelise energia põhitootjast, on kohalike elenike poolt saanud tihti väga tugeva vastaseisu. Hoonete tehniliste lahenduste puhul hakkab inimfaktori osakaal vähenema lubades protsesse oluliselt lihtsamalt kirjeldada ning projekt allutada energiatõhususe printsiipidele.
Arhitektuursete lahenduste energiatõhusus on tihti keeruliste kompromisside otsimine esteetika, funktsionaalsuse ja ratsionaalsuse vahel ning mõnikord ka vastuoluliste valikute temaatika. Samas mahulisi ja fassaadide möödalaskmisi ei saa pärast piirete soojapidavuse või tehnosüsteemide efektiivsuse abil kulutõhusalt parandada. Arhitektil peab olema algusest peale tunnetus ja abivahendid energiatõhususe jälgimiseks, sest tema poolt pakutud lahendus määrab enamuse hoone põhielemente, mis oluliselt mõjutavad hoonete energiatõhusust. Näiteks ka köetava pinna suuruse, mis on üks energiatõhususe valemi põhielemente. Juhendmaterjalis on käsitletud kõiki energiatõhusa hoone kavandamiseks vajalikke arhitektuurseid ja tehnilisi lahendusi.
Samas jõuame püramiide tipus-lokaalse taastuvenergia kasutamisel tagasi linnehituslike koosluse juurde läbi „targa linna“ integreeritud lahenduste.
Rein Murula, Jarek Kurnitski
Kogu juhendmaterjal on allatõmmatav järgnevalt leheküljelt:
